阿昔洛韦片是什么药

Veebis olevad avatud linkandmete (hüperviidete) kogumikud ja nendevahelised seosed 2011. aasta septembri seisuga

百度 党员廉洁自律规范第一条坚持公私分明，先公后私，克己奉公。

Linkandmed on Internetti lisatud andmed, mis on omavahel seostatud (tavaliselt ühesuunaliste hüperviidetega). Seostamiseks kasutatakse veebis hüperteksti edastusprotokolli, RDF- ja URI-tehnoloogiaid ning asjade kirjeldamiseks luuakse ontoloogiaid. Linkandmetevahelised seosed ei ole m?eldud inimestele lugemiseks, vaid on loodud nii, et neid oleks lihtne automaatselt arvutitega t??delda ja moodustada suuremaid andmemassiive (andmebaase), millest infot p?rida.

Linkandmetes n?hakse v?imalikku lahendust probleemile, kuidas j?rjest kasvavas veebi lisatavate andmetest leida vajalikku. Pikemas vaates loodetakse, et linkandmete eduka arendamisega tekib masinloetav ja seosterohke "nutistu", mis oleks tuleviku interneti tehnoloogiate ja ka nutiseadmete alustalaks. Linkandmete idee k?is 2006. aastal esmakordselt v?lja veebi leiutaja Tim Berners-Lee. Enamik linkandmetega seonduvaid tehnoloogiaid on standardinud World Wide Web Consortium.

P?hireeglid

Veebi ja linkandmete termini looja Tim Berners-Lee on s?nastanud neli p?hireeglit, mida peab linkandmeid luues silmas pidama:

1. Asjade t?histamiseks tuleb kasutada ühtseid infoallika indikaatoreid.
2. Need ühtsed ressursi-indikaatorid peaks olema kujutatud HTTP-aadressidena. Nii on andmete lugejal (üksk?ik, kas inimesel v?i arvutiprogrammil) viis neid andmeid otsida.
3. Kui keegi ühtse ressursi-indikaatori üles otsib, siis v?iks vastuses olla kasulikku infot RDF-standardiga nii, et nende andmete peale saaks SPARQL-keeles p?ringuid teha.
4. Linkandmete sees tuleks viidata ka teiste linkandmete ühtsetele ressursi-indikaatorile. Nii tekib kontekst ja andmete tarbija saab kokkuv?ttes rohkem infot.

Tim Berners-Lee tegi 2009. aastal TED-konverentsil ettekande linkandmetest, kus ta seletas kolme lihtsa punktiga, milles seisneb linkandmete v?lu:

1. Iga kontseptuaalne asi saab omale nime, mis algab HTTPga.
2. Kui v?tta mingi objekti HTTPga algav nimi ja selle j?rgi seda objekti otsida [..], siis saab vastuseks palju kasulikku infot selle objekti kohta, mis v?ib kellelegi huvi pakkuda.
3. Leitud info ei piirdu ainult kellegi kaalu, pikkuse ja sünniajaga, vaid see sisaldab viiteid. Iga kord, kui millelegi on viidatud, siis on seda tehtud taas kord selle teise objekti HTTP URI abil.

Avatud linkandmed

Tim Berners-Lee ise on innustanud inimesi oma linkandmeid ka avalikkusele tasuta jagama. Ta on loonud viiet?rnisüsteemi, et linkandmete ja ühtlasi ka avaandmete loojad saaksid hinnata oma avatud linkandmeid.

* Andmed on avalikult internetis ja kaetud m?ne sellise litsentsiga, mis lubab neid andmeid piiranguteta kasutada.

** Andmed on masinloetaval kujul. N?iteks pigem v?iks olla h?sti struktureeritud Exceli fail kui pilt.

*** Andmed on m?nes avatud vormingus, n?iteks pigem CSV- v?i JSON-vormingus kui Excelis.

**** K?ik eelnev ja lisaks kasutatakse W3C soovitatud standardeid nagu URI, RDF ja SPARQL, et inimesed saaks loodavatele andmetele viidata.

***** K?ik eelnev ja lisaks on andmetes linke teiste inimeste andmetele, et loodavatele andmetele tekiks kontekst.

Vaatamata sellele, et termineid "avaandmed" ja "linkandmed" kasutatakse tihti vaheldumisi, ei t?henda, et üks alati ka teine oleks. N?iteks v?ivad andmed vastata ühe t?rni n?udele, aga samas mitte vastata ühelegi neljast linkandmete p?hireeglist, mis t?hendaks, et tegemist on avaandmete, aga samas mitte linkandmetega. Samamoodi v?ivad andmed olla ideaalselt struktureeritud ja omavahel lingitud, kuid avaldatud piiratud ligip??suga sisev?rgus, mis teeks nendest andmetest linkandmed, aga mitte avaandmed.

Avatud linkandmetest r??gitakse tihtipeale kui suure tulevikupotentsiaaliga teemast, milles peaks initsiatiivi n?itama avalik sektor, avalikustades oma andmed h?sti struktureeritud kujul nii, et erasektor neid andmeid kasutada saaks. Selles n?hakse pikas plaanis ka head kokkuhoiuv?imalust avaliku ja erasektori vahelises infovahetuses. Eesti kontekstis on teemast juttu teinud ka Riigi Infosüsteemid oma 2011/2012. aastaraamatus, mainides ?ra, et Eestis on küll palju andmeid avalikustatud, aga nad vastavad enamasti k?igest ühe t?rni kvaliteedile. Eestis on loodud eeldused, et riiklikud asutused saaksid tekitada kvaliteetsemaid avatud linkandmeid. On olemas n?uded riigiinfosüsteemide loodavate linkandmete ontoloogiatele ja juhised, kuidas oleks andmeid semantiliselt korrektne kirjeldada. Mitmesugustele riiklikele infosüsteemidele, nagu n?iteks ?riregistrile, on juba loodud oma ontoloogiad.

Vaatamata avatud linkandmete suurele potentsiaalile on vaja arengut mitmel suunal, et linkandmed massidesse j?uaks. Arengut on vaja andmesidev?rkude kiiruses, seadmete tarkuses, infosüsteemide koost??v?imes, teadmusv?rgustikes, semantilistes v?rgustikes jne. Esmat?htis on internetis andmeid avaldavate inimeste enda initsiatiiv tekitada uusi linkandmeid.

Linkandmetel p?hinevad rakendused

Tulenevalt sellest, et linkandmed on m?eldud eestk?tt masinloetavateks, luuakse rakendusi, mis esitavad linkandmetel p?hinevaid andmeid inimesele paremini arusaadaval kujul. Rakendused jagunevad kolmeks p?higrupiks: linkandmete brauserid, linkandmete otsingumootorid ja probleemispetsiifilised rakendused.

P?hiline erinevus tavaliste veebibrauserite ja linkandmete brauserite vahel on see, et viimased toovad eriliselt esile andmetevahelised seosed. Linkandmete brauser v?ib infot p?ritava objekti kohta kuvada mitmest allikast kombineeritult, samas n?idates, millistest allikatest on p?rit erinevad infojupid. Linkandmete brauser on n?iteks Marbles.

Linkandmete otsingumootorid jagunevad arvutitele ja inimestele m?elduteks. Inimestele m?eldute puhul k?ib andmete p?rimine samamoodi nagu n?iteks Google'i v?i Yahoo! otsingumootori kasutamine. Inimene kirjutab otsinguv?ljale midagi, mille kohta ta infot soovib, ja saab nimekirja seotud vastustest. Erinevus tavaliste otsingumootoritega seisneb selles, et iga vastuse element on rangemalt struktureeritud. Linkandmete otsingumootor on n?iteks Falcons. Arvutitele m?eldud linkandmete otsingumootorid p?hinevad üldjuhul kokkulepitud spetsifikatsioonile vastaval rakendusliidesel, mida kolmanda osapoole loodud tarkvara saab kasutada, tehes selle abil p?ringuid ja saades vastuseks RDF-kujul dokumente.

Probleemispetsiifilisteks rakenduseks saab nimetada keerulisemaid rakendusi, mis eelmistesse gruppidesse ei mahu ja mis ainuüksi arvutitele m?eldud linkandmete otsingumootoritega hakkama ei saa. üldjuhul kasutavad sellised rakendused allikatena mitmeid linkandmete kogumikke ja kombineerivad vastavalt oma vajadustele sealt saadud andmeid. N?iteks Revyu on selline keskkond, kus inimesed saavad hinnanguid anda üksk?ik millele (filmid, muusika, tooted jne). Kui keegi sisestab keskkonda uue filmi, siis Revyu l?heb vaatab, kas m?nes teises linkandmete kogumikus (n?iteks DBPedias) on juba midagi olemas selle filmi kohta, ja kui on, siis seob need andmed (n?iteks t?mbab filmi DVD kaanepildi).

Valik linkandmete kogumikke

• DBPedia – andmemassiiv, mis koosneb Vikipeedia artiklite baasil koostatud linkandmetest. DBPediast on, nagu Vikipeediast, olemas versioonid eri keeltes. Sarnaselt Vikipeediaga on ka DBPedias enim andmeid inglise keeles. Kokku on 2014. aasta sügisese seisuga ingliskeelses DBPedias andmeid rohkem kui 4,5 miljoni asja kohta, millest igaüks on t?histatud unikaalse URI-ga. Nende andmetega on v?imalik keerukaid SPARQL-p?ringuid teha.
• Wikidata – DBPedia mantlip?rija, mis koondab Vikipeediast ja paljudest teistest andmeallikatest p?rit andmeid terviklikku ontoloogiasse.
• GeoNames – sisaldab 2014. aasta sügisese seisuga RDF-kujul andmeid rohkem kui 10 miljoni geograafilise objekti kohta.
• Linked Movie Data Base – linkandmete kogumik, mis sisaldab andmeid filmide, n?itlejate jms kohta. 2014. aasta sügisese seisuga on kogumikus avaldatud üle 6 miljoni RDF-kolmiku.
• RDF Book Mashup – linkandmete kogumik raamatute, kirjanike jms kohta.
• Eesti Ehitisregister – üle 25 GB andmeid 31.12.2012 seisuga registrisse kantud ehitiste kohta.