外媒：中国高铁网络世界最长 但人口覆盖率偏低

See artikkel r??gib riigist; teiste t?henduste kohta vaata lehekülge Rootsi (t?psustus)

---

百度 发挥侨联“桥”的作用，广泛联络联谊，擦亮经济统战工作品牌。 Rootsi Kuningriik rootsi Konungariket Sverige
Rootsi lipp Rootsi vapp
Juhtlause	F?r Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
Riigihümn	Du gamla, Du fria
Pealinn	Stockholm
Pindala	447 425 km2 (2022)
Ametlikud keeled	rootsi
Rahvaarv	10 591 058 (mai 2025)
Rahvastikutihedus	23,7 in/km2
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Carl XVI Gustaf
Peaminister	Ulf Kristersson
Iseseisvus	6. juuni 1523
SKT	563 mld $
SKT elaniku kohta	54,135 $
Valuuta	Rootsi kroon (SEK)
Usund	luterlus
Ajav??nd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.se
ROK-i kood	SWE
Telefonikood	46

Rootsi hümn Ameerika ühendriikide merev?eorkestri esituses 1994. aastal

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° p?hjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idas Soomega (587 km ulatuses) ja l??nes Norraga (1618 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja l?unast on ümbritsetud L??nemerega. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on Sundi silla abil ühendatud Taaniga.

Loodus

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km2 maismaad ja 39 060 km2 on sisevete (peamiselt j?rvede) all.

Rootsi ja tema naabrid. Kaardil puuduvad suuremad j?rved V?nern ja V?ttern.

L??ne- ja l?unarannik on sirged ja rannikumeri madalav?itu. Idarannikut liigestavad tugevasti sk??rid ja v?ikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes j?rgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Sm?land. Riigi l??neosas k?rgub Skandinaavia m?estik. L?unaosas asub tasane ja viljakas Sk?ne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi l?hedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi k?rgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel m??tmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt t?nu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused l?una- ja p?hjaosa ilma vahel suhteliselt v?ikesed, sest p?hjas on p?ev pikem. P?hjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, l?unas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui L??nemeri j??tub, on idarannikul m?rgatavalt külmem talv. P?hja-Rootsi m?gedes valitseb l?hisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb p?hjapolaarjoonest p?hja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi l?unaosas ?2 °C, p?hjas ?16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, p?hjaosa m?gedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km2) ja ?land (1347 km2).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 l?pus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.

Veestik

Rootsi suuremad j?ed saavad alguse Skandinaavia m?estikust ja suubuvad L??nemerre. Rootsi pikimaks j?eks loetakse V?nerni j?rve suubuvat Klar?lvenit koos G?ta j?ega (720 km). J?ed on k?restikulised ega ole üldjuhul h?sti laevatatavad.

Rootsis on kümneid tuhandeid j?rvi, neist suuremad on V?nern (pindala 5648 km2), V?ttern (1893 km2), M?laren (1140 km2) ja Hj?lmaren (484 km2).

Loodusvarad

Rootsi t?htsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, h?beda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, l?unaosas ka segametsad. Ajalooliselt l?unaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagaj?rjel p?ldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, p?rna, p??ki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab k?ikjal Rootsi l?una- ja keskosas.

T?nu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale v?ib Ojamaalt ja ?landilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Ume? ülikooli teadlaste v?itel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks j??nud. Hundid olid veel hiljuti v?ljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. K?ikjal Rootsis leidub p?tru, metskitsi, rebaseid ja j?neseid. Jahipidamine on v?ga t?pselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on t?ieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub l?unast palju r?ndlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel v?henenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes l?het ja haugi. Ka varem igap?evatoiduks olnud heeringas ja r?im on muutumas delikatessiks. J?gedes ja j?rvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja j?rvesid ohustavad happevihmad ning P?hjamere ja L??nemere reostus.

Looduskaitse

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

Vaata ka: Rootsi rahvuspargid

UNESCO maailmap?randi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

• Botnia lahe k?rgrannik ja Merenkurkku (2000)
• Laponia piirkond Lapimaal (1996)
• ?landi paepealne alvar (2000)

Riik

Rootsi l??nid (lingitud)

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 l??niks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). ühes l??nis v?ib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, m?lemad tegelevad oma ülesannetega, v?lja arvatud Ojamaa, kus vald t?idab ühtlasi ka l??ni ülesandeid.

L??nid

• Blekinge l??n
• Dalarna l??n
• G?vleborgi l??n
• Hallandi l??n
• J?mtlandi l??n
• J?nk?pingi l??n
• Kalmari l??n
• Kronobergi l??n
• Norrbotteni l??n
• Ojamaa l??n
• Sk?ne l??n
• Stockholmi l??n
• S?dermanlandi l??n
• Uppsala l??n
• V?rmlandi l??n
• V?sterbotteni l??n
• V?sternorrlandi l??n
• V?stmanlandi l??n
• V?stra G?talandi l??n
• ?rebro l??n
• ?sterg?tlandi l??n

Ajaloolised maakonnad

G?talandi maakonnad: Blekinge – Bohusl?n -Dalsland – Halland – Ojamaa – Sk?ne – Sm?land – V?sterg?tland – ?land – ?sterg?tland

Norrlandi maakonnad: ?ngermanland – G?strikland – H?lsingland – H?rjedalen – J?mtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – V?sterbotten

Svealandi maakonnad: Dalarna – N?rke – S?rmland – Uppland – V?rmland – V?stmanland

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu

Esiaeg

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

Rootsi inimasustuse j?ljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrij??ga. Viimase j??aja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole j?lgi ning seda ei peeta t?en?oliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri j?lgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme kultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri j?lgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

P?rast viimast j??aega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seej?rel kiviajal (10 000 – 1700 eKr) p?lluharijad. Sellele j?rgnesid pronksiaeg (1700–500 eKr) ja rauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad j?id kirjaoskuse-eelsete h?imude tasemele kuni 1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide h?imust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt M?lareni j?rve ümbruses. Sellest h?imust on saanud Rootsi endale ka nime (Sverige). L?una-Rootsit asutasid G?talandi alal g?tarid. P?hjaosa asustasid h?redalt saamid, kveenid ja teised h?imud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.–10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning j?tsid j?lje Baltimaadele ja Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka t?nap?evases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ja Rootsi). Nende teekonnad viisid m??da Venemaa j?gesid l?unasse Konstantinoopolisse ja L?una-Euroopasse.

Keskaeg

Gripsholmi loss Mariefredi l?histel

P?rast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid ?sterg?tlandi ja V?sterg?tlandi p?llumajanduslikud alad, hiljem ka P?hja-Balti veeteed ja Soome laht. 1252 tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi Rooma paavsti v?ljakuulutatud P?hjala ristis?dades, koloniseerides j?rk-j?rgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi p?hjapoolsetesse Lapimaa ja Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning t?nap?evase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastani.

1389 ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga v?imu alla. P?rast mitut s?da ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas Gustav I Vasa aastal 1521 eralduda ning l?i rahvusriigi, mida peetakse t?nap?evase Rootsi algusajaks. P?rast katoliiklusest keeldumist viis ta l?bi protestantliku reformatsiooni (vt Reformatsioon Rootsis. Gustav I Vasat peetakse Rootsi rahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemv?imu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi Rzeczpospolitaga.

Vaata ka: Rootsi-Poola s?da (1600–1611)

Suurv?im

 Pikemalt artiklis Rootsi suurv?imu ajastu

Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning t?nap?evane Rootsi (punane)

17. sajandil t?usis Rootsi üheks Euroopa suurv?imudest t?nu edukale osalemisele Kolmekümneaastases s?jas Gustav II Adolfi juhtimisel ning s?dades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist t?htis j?ud P?hja-Euroopas, kuid selle v?im ei olnud nii m?jukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu v?imsat vaenlast ja suurv?imu staatus lagunes 18. sajandil.

P?hjas?ja tulemusel v?itis Venemaa keisririik Rootsilt P?hja-Euroopa valdused ning Vene-Rootsi s?ja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

Rootsi ja L??nemere maade kaart 1730. aastail

Kui Taani alistus Napoleoni s?dades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis s?jani aastal 1814. S?da l?ppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi s?jaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas t?helepanuv??rne.

Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond t?helepanuv??rselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt v?hem arenenud kui L??ne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja L?una-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi l?pupooles m?jutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seet?ttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei n?ita suuremat tarbimist kui teistes v?rreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need k?ik p?hinesid demokraatlikel alustel ja l?id aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmas?jaks. T??stusrevolutsiooni t?ttu asusid inimesed elama linnadesse, et t??tada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ?ra 1917. aastal, misj?rel hakkas riik demokratiseeruma.

L?hiajalugu

1930. aastateks oli Rootsis v?lja kujunenud Euroopa üks k?rgemaid elustandardeid.

Rootsi j?i neutraalseks Esimeses ja Teises maailmas?jas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda v?lja Narviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks P?hja-Rootsi ja P?hja-Norra. 8. augustil l?ksid Vene laevastiku peaj?ud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti. Neutraalsuse üle Teises maailmas?jas on vaieldud. Rootsi oli Saksa m?ju all kogu s?ja ajal, kuna sidemed teiste riikidega l?igati ?ra. Rootsi valitsus n?ustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud p?genikud p??steti t?nu Rootsi neutraalsusele.

P?rast s?da hakkas Rootsi ?ra kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid, tehes v?imalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid j?i neutraalseks külma s?ja ajal ega olnud ühegi s?jalise liidu liige, kuni Vene-Ukraina t?iem??dulise s?jani.

P?rast Teist maailmas?da juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik T??lispartei, mis l?i heaoluriigi. P?rast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli j?ktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvah??letusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselev?tust. P?rast Vene-Ukraina s?ja t?iem??dulise s?ja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigi Soomega v?eti ette sammud astumaks NATO liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevalt Türgi ja Ungari esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta v?rra. Rootsist sai P?hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. m?rtsil 2024, olles viimane P?hjamaa riik, mis seda teeb.

Majandus

Ericssoni peakontor Stockholmis

Nordstani kaubanduskeskus G?teborgis on P?hjamaade üks suurimaid

T??tus oli 2015. aastal 7,4%.

SKT ja t??j?u jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT osakaal (2015)	T??j?u osakaal (2014)
P?llumajandus	1,8%	2%
T??stus	33,5%	12%
Teenindus	64,7%	86%

V?liskaubandus

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootors?idukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi t?htsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%), Ameerika ühendriigid (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%), Soome (6,7%), Holland (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootors?idukid, raud ja teras, toidukaup ning r?ivad. Rootsi t?htsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%).

Kultuur

Carl Millese skulptuur "Jumala k?si" Millesg?rdenis

Rootsist on p?rit palju maailmakuulsaid kirjanikke, n?iteks August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga p?rjatud Selma Lagerl?f ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud p?lvinud seitse Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju t?helepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas Eurovisiooni lauluv?istluse v?itnud popansambel ABBA. Rootsi muusikateatri keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis t?nap?eval kannab nime Kuninglik Teater.

Teadus

Rootsist on v?rsunud v?ga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal v?ljapaistev p?llumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelk?ige Saksamaalt, ?otimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse r?nnanud k?sit??liste ja kaupmeeste teene. 1739. aastat, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes m?ngisid t?htsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% sisemajanduse kogutoodangust, millest suurema osa saavad ülikoolid ja k?rgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKP-st. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse j?tkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, t?htsaimad neist on Teadusn?ukogu (Vetenskapsr?det), mis tegeleb teadust?? ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate n?ustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teadusp?histe toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettev?tete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need v?lja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiat??stus investeerib uurimist??sse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste j??tmete k?itlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koost??d selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa L?unaobservatoorium (ESO).

Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassiline p?hikooliharidus. Sellele j?rgneb vabatahtlik kolmeklassiline gümnaasium. K?rgharidus on Rootsis k?igile (seni veel ka v?lismaalastele) tasuta. ?ppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses p??ratakse erakordselt suurt t?helepanu iseseisvale ja kriitilisele m?tlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale ?ppele ja sugude v?rd?iguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesm?rk on Euroopa k?rghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja k?rgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja k?rgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. ülikooli nimetuse saavad k?rgkoolid, kus on v?imalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala ülikool (asutatud 1477) ja Lundi ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmap?randi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

• Drottningholmi kuningaloss (1991)
• Engelsbergi metallitehas (1993)
• Faluni vasekaevandused (2001)
• Gammelstadi kirikuküla Lule? l?hedal (1996)
• Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004)
• Karlskrona sadam (1998)
• Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkog?rden (1994)
• Tanumi kaljumaalingud (1994)
• Viikingiasundused Birka ja Hovg?rden (1993)
• Visby hansalinn (1994)

Rahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma k?rgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim v?hemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid p?rinevad teistest P?hjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja L?his-Idast. Lisaks on t?htis m?ju algasukatel saamidel, kes elavad P?hja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud v?lismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid v?i immigrantide j?reltulijad.

2022. aasta seisuga oli 52,8% rahvastikust luterliku Rootsi riigikiriku liikmed.

Suuremad linnad

Rootsi suuremad linnad (2010)

Jrk	Linn	L??n	Elanikke		Jrk	Linn	L??n	Elanikke
1	Stockholm	Stockholm	1 372 565		6	?rebro	?rebro	107 038
2	G?teborg	V?stra G?taland	549 893		7	Link?ping	?sterg?tland	104 232
3	Malm?	Sk?ne	280 415		8	Helsingborg	Sk?ne	97 122
4	Uppsala	Uppsala	140 454		9	J?nk?ping	J?nk?ping	89 396
5	V?ster?s	V?stmanland	110 877		10	Norrk?ping	?sterg?tland	87 247

Keeled

Rootsi keel on p?hjagermaani keel, mida k?neldakse Rootsis, Soome l??ne- ja l?unarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurv?imu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on v?ga l?hedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt h??lduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud v?hemuskeeled on soome keel, me? keel, saami keel, mustlaskeel ja jidi?.

Vaata ka

• Rootsi kuninglik perekond
• Rootsi riigipeade loend
• Rootsi linnade loend
• Rootsi valdade loend
• Rootsi teadlaste loend
• Rootsi leiutajate loend
• Muusikaharidus keskaegses Rootsis
• Rootsi Eurovisiooni lauluv?istlusel
• Rootsi Eksportn?ukogu
• Rootsi meediasüsteem
• Rootsi praostkond
• Rannarootslased
• Soomerootslased
• Rootsi k??k
• Rootsi kunst
• Rootsi kolooniad
• Rootsi aukonsulaat Narvas
• Rootsi aukonsulaat Tartus
• Eestlased Rootsis
• Eesti-Rootsi piir
• Rootsi valdade loend
• 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised
• Eesti-Rootsi suhted
• Rootsi teadlaste loend
• Rootsi leiutajate loend
• Uppsala ülikool
• Lundi ülikool
• Chalmersi Tehnikaülikool
• Systembolaget

V?lislingid

• Statistika Keskbüroo
• Rootsi Instituudi infoportaal