这些电影要是改编成VR游戏 那一定得吓到失眠
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
Wikimedia Foundation ehk Wikimedia Sihtasutus (WMF) on Ameerika ühendriikide mittetulundusühendus, mille peakorter asub San Franciscos California osariigis ning mis on rajatud 2003. aastal Florida osariigi seaduste alusel, kus organisatsioon algselt paiknes.
WMF haldab mitut veebip?hist koost??projekti, mis p?hinevad vikidel. Nende seas on Vikipeedia, Vikis?nastik, Vikitsitaadid, Viki?pikud, Vikitekstid, Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Vikiülikool, Wikidata, Wikivoyage, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki. Suurim neist, Vikipeedia, on maailma kümne enim külastatud veebilehe seas.[1] Samuti tegeleb organisatsioon MediaWiki tarkvara arendamisega, mida Wikimedia projektid kasutavad.
Sihtasutuse loomisest teatas ametlikult 20. juunil 2003 Jimmy Wales, üks Vikipeedia kaasasutajaist,[2] kes juhtis varem Vikipeediat oma ettev?tte Bomis kaudu.[3]
2016. aasta algul t??tas sihtasutuses umbes 300 inimest.[4] 2023. aasta oktoobris t??tas WMFis üle 700 inimese.[5] Peamiselt tegeleb WMF projektide tehnilise ja juriidilise külje ning rahastamisega, sekkudes sisusse ülimalt harva ja peamiselt üldise poliitika kujundamise kaudu.
Alates 2022. aasta algusest on organisatsiooni tegevjuhiks Maryana Iskander. WMFi n?ukogu v?ib olla kuni 16-liikmeline ning seda juhib 2024. aasta seisuga Nataliia Tymkiv.[6][7]
Organisatsiooni peakorter asub San Fransiscos One Montgomery Tower hoones.[8]
Ajalugu
[muuda | muuda l?hteteksti]Jimmy Wales ja Larry Sanger asutasid Vikipeedia 2001. aastal k?rvalprojektina Nupedia t?iendamiseks. Algselt rahastas projekti Walesi ettev?te Bomis ja seda toimetas kiiresti kasvav vabatahtlike toimetajate kogukond. Varajane kogukond arutas ka erinevaid viise, kuidas toetada jooksvaid ülalpidamiskulusid. üldiselt oldi sellel veebilehel reklaamide esitamise vastu[9] ja nii t?usis esile heategevusfondi loomise idee.[10] Tekkis ka küsimus, milline juriidiline üksus peaks projekti kaubam?rki hoidma.
Wikimedia Foundation asutati St. Petersburgi linnas Floridas 20. juunil 2003.[11] Sama aasta oktoobris viidi l?bi v?ike rahakogumiskampaania serverite t??s hoidmiseks.[12] 2005. aastal andis USA WMFile maksuseadustiku jaotise 501(c)(3) alusel staatuse, mis muutis sellele tehtud annetused tulumaksuvabaks.[13]
14. septembril 2004 esitas sihtasutus USA Patendikaebuste n?ukogule (Board of Patent Appeals and Interferences) taotluse Wikipedia nime kaubam?rgiks kinnitamiseks. M?rk sai registreerimisstaatuse 10. jaanuaril 2006. 16. detsembril 2004 andis kaubam?rgile kaitse ka Jaapan ja 20. jaanuaril 2005 Euroopa Liit.[14]
11. detsembril 2006 teatas sihtasutuse juhatus, et WMFist ei saa liikmesorganisatsiooni, nagu algselt kavandati. Plaani ei rakendatud, kuna ei suudetud t?ita Florida seadusandluse registreerimisn?udeid. P?hikirja muudeti ja eemaldati sealt k?ik viited liikme?igustele ja -tegevusele.
2007. aastal otsustas WMF kolida oma peakorteri Floridast San Francisco lahe piirkonda. Koha valimisel toodi v?lja j?rgmised p?hjused: l?hedus sarnaselt m?tlevatele organisatsioonidele ja potentsiaalsetele partneritele; suurem talentide kogum ning odavamad ja mugavamad rahvusvahelised reisiühendused.[15][16][17] 31. jaanuariks 2008 koliti sihtasutus San Franciscos Stillmani t?naval asuvasse peakorterisse.[18] Hiljem kolis see New Montgomery Streetile ja seej?rel One Montgomery Towerisse.[8]
25. oktoobril 2021 k?ivitas sihtasutus ?rilise Wikimedia sisu edastamise teenuse Wikimedia Enterprise, mis on suunatud rühmadele, kes soovivad kasutada suuremahulisi rakendusliideseid, alustades Big Tech ettev?tetest.[19] 2022. aasta juunis kuulutati Google ja Internet Archive teenuse esimesteks klientideks, kuigi teenuse eest maksab ainult Google.[20] Samas teates m?rgiti fookuse nihutamist sarnaste andmevajadustega v?iksematele ettev?tetele.
Kaubam?rk
[muuda | muuda l?hteteksti]Wikimedia Foundationi asutas Jimmy Wales 2003. aastal eesm?rgiga luua s?ltumatu heategevuslik organisatsioon, mis haldaks domeene ja kaubam?rke ning v?imaldaks Vikipeediat ja selle s?sarprojekte rahastada mittetulunduslikult.[2][21] Nime "Wikimedia", mis on wiki ja meedia ühend, pakkus v?lja Ameerika autor Sheldon Rampton 2003. aasta m?rtsis ingliskeelse Vikipeedia meililistis.[22] Sihtasutuse missiooniks on haridusalaste teadmiste kogumine ja levitamine avatud juurdep??su litsentsi alusel.[23]
P?rast WMFi asutamist viidi k?ik Vikipeediaga seotud intellektuaalomandi ?igused ja domeeninimed sihtasutuse haldusse.[24] Praegu omab WMF domeeninimesid ja haldab enamikku Wikimedia liikumise veebilehekülgi.[25] WMF on domeeni wikipedia.org ning kaubam?rgi omanik ja vikiplatvormi operaator. WMF juhib selliseid projekte nagu Viki?pikud, Wikidata, Vikis?nastik ja Wikimedia Commons; kogub raha, jagab toetusi, kontrollib servereid, arendab ja juurutab tarkvara ning toetab Wikimedia projekte, sealhulgas ingliskeelset Vikipeediat. Samuti tegeleb ta poliitilise huvikaitsega seoses autori?iguste ja ajakirjandusvabadusega.[26]
Projektid ja tegevused
[muuda | muuda l?hteteksti]Lisaks mitmekeelsele üldentsüklopeediale Vikipeediale (inglise keeles Wikipedia) majandab sihtasutus mitmekeelset s?nastikku ja tesaurust Wiktionary, tsitaadientsüklopeediat Wikiquote, igas keeles l?htetekstide andmebaasi Wikisource ja ?pilastele suunatud e-raamatute kogu (milles on ?pikud ja autori?iguseta annoteeritud raamatud) Wikibooks.
Alln?idatud algusp?evadel k?ivitati j?rgnevate sisuprojektide ametlikud domeenid ning t??d alustasid beetaversioonid; esialgseid testiversioone teistes domeenides ei ole arvestatud.
| Logo | Nimi | Veebiaadress | Algus | Kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
|
Vikipeedia | wikipedia.org | 15. jaanuar 2001 | Veebientsüklopeedia, milles on 2024. aasta detsembri seisuga 340 keeleversiooni kokku üle 64 miljoni artikliga.[27] |
|
Vikis?nastik | wiktionary.org | 12. detsember 2002 | S?nastik, mis kataloogib t?hendusi, sünonüüme, etümoloogiaid ja t?lkeid. |
|
Viki?pikud | wikibooks.org | 10. juuli 2003 | Vabalt saadavate ?pikute ja ?ppematerjalide kogu. |
|
Vikitsitaadid | wikiquote.org | 10. juuli 2003 | Mitmel viisil struktureeritud tsitaadikogu. |
|
Vikitekstid | wikisource.org | 23. november 2003 | Projekt, mis avaldab ja t?lgib mitmesuguseid vabakasutuses l?htetekste, sealhulgas avalikus omandis olevaid tekste. |
|
Wikimedia Commons | commons.wikimedia.org | 7. september 2004 | Vabakasutuslitsentsi alusel avaldatud multimeedia (piltide, heli- ja videosalvestiste) andmebaas, milles on 2024. aasta detsembri seisuga üle 110 miljoni meediafaili. |
|
Wikispecies | species.wikimedia.org | 13. september 2004 | Loomade, taimede, seente, bakterite, arhede, protistide ja k?igi teiste eluvormide liikide andmestiku kataloog. |
|
Wikinews | wikinews.org | 8. november 2004 | Uudistekanal, mis koondab paljude maade kodanikuajakirjandust. |
|
Vikiülikool | wikiversity.org | 15. august 2006 | Haridus- ja uurimismaterjalid. |
|
Wikivoyage | wikivoyage.org | 10. detsember 2006 (Wikimedia projektina 15. jaanuar 2013) | Reisijuht, mis kasvas v?lja portaalist Wikitravel ja liitus Wikimedia alla 2012. aasta l?pus |
|
Wikidata | wikidata.org | 30. oktoober 2012 | Vikipeedia ja s?sarprojektide ühine andmepank, mille eesm?rk on koondada eri keeleversioonides ja vikiprojektides kasutatavad andmed struktureeritud ja masinloetavate linkandmetena |
|
Wikifunctions | wikifunctions.org | 26. juuli 2023 | Alamprogrammide kogu. |
9. novembril 2001 loodi ka Meta-Wiki (meta.wikimedia.org), kuhu koondatakse Wikimedia projektide koordineerimisega seotud teavet. Samuti on wikimedia.org domeeni all mitmeid teisi vikisi. N?iteks loodi 13. jaanuaril 2006 Test Wiki (test.wikipedia.org), kus katsetatakse MediaWiki tarkvara v?rskeimat versiooni, ja 27. oktoobril 2009 loodi Wikimedia Outreach (outreach.wikimedia.org), mis koondab materjale Wikimedia projektide teavitust??ks. Eraldi viki on ka Wikimania konverentside tarbeks (wikimania.wikimedia.org).
Uute projektide algatamiseks uutes keeltes loodi 2. juunil 2006 Wikimedia Incubator.[28] N?iteks asub inkubaatoris liivikeelne Vikipeedia.[29]
MediaWiki tarkvarale on eraldi viki aadressil mediawiki.org. Samuti on Wikitech viki (wikitech.wikimedia.org), kus hoiustatakse tehnilist dokumentatsiooni.
Ainus suletud ja kustutatud vikiprojekt on 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakute j?rel loodud m?lestusviki "September 11 Memorial wiki". Samas on loodud ka vikisid, mida enam ei kasutata nagu Wikimedia Usability Initiative viki[30] ja strateegiline planeerimist?? tarbeks Wikimedia Strategic planning viki[31].
Haruorganisatsioonid
[muuda | muuda l?hteteksti]
Wikimedia haruorganisatsioonid on iseseisvad ja ametlikult tunnustatud üksused, mis aitavad kaasa Wikimedia liikumise eesm?rkide saavutamisele. WMF tunnustab ametlikult kolme tüüpi haruorganisatsioone: eri riikide kohalikud haruorganisatsioonid (chapter), temaatilised organisatsioonid ja kasutajarühmad (user groups). Need organisatsioonid tegelevad n?iteks teavitustegevuse ja suhtekorraldusega ning korraldavad piirkondlikke konverentse, kirjutamismaratone, h?katone ning seisavad hea kohaliku huvikaitse eest ja arendavad koost??d m?luasutustega.[32]
Wikimedia haruorganisatsioonid (chapters) ja temaatilised organisatsioonid on mittetulundusühingud, mis on p?lvinud WMFilt ametliku tunnustuse, kuid on sihtasutusest s?ltumatud ning neil puudub ?iguslik kontroll ja vastutus Wikimedia projektide ja nende sisu üle. WMF tunnustab neid ametlikult oma haruorganisatsioonina, kui selle on kinnitanud WMFi n?ukogu, mille otsused p?hinevad Wikimedia kogukonna liikmetest koosneva Affiliations Committee (AffCom) soovitustel.[32][33] Eestis on Wikimedia haruorganisatsiooniks 2010. aastal asutatud MTü Wikimedia Eesti.
WMF alustas haruorganisatsioonide ametlikku tunnustamist 2004. aastal.[34] Tunnustamisprotsessi t?iendas WMF 2012. aastal, luues temaatiliste organisatsioonide ja kasutajarühmade tunnustamise korra.[35]
Konverentsid ja üritused
[muuda | muuda l?hteteksti]Wikimania
[muuda | muuda l?hteteksti]Wikimania on 2005. aastal alguse saanud iga-aastane ülemaailmne vikipedistide ja Wikimedia projektides osalejate konverents. Esimene Wikimania peeti Saksamaal Frankfurdis 2005. aastal. Wikimaniat korraldab korralduskomitee, mida tavaliselt toetab konverentsi toimumiskoha kohalik haruorganisatsioon (chapter) kohalike asutuste (nt raamatukogud v?i ülikoolid) ja WMFi toetusel. Wikimaniat on peetud sellistes linnades nagu Cambridge (2006), Taipei (2007), Aleksandria (2008), Buenos Aires (2009), Gdańsk (2010), Haifa (2011), Washington (2012), Hongkong (2013), London (2014), México (2015), Esino Lario (2016), Montréal (2017), Kaplinn (2018) ja Stockholm (2019). 2020. aasta konverents, mis pidi toimuma Bangkokis, j?i koroonapandeemia t?ttu ?ra ning 2021. ja 2022. aasta konverents toimus veebi vahendusel virtuaalsete ettekannete sarjana. Kohapealne konverents peeti taas 2023. aastal Singapuris, kus partnerorganisatsioonina liitus UNESCO.[36] 2024. aastal peeti konverents Katowice linnas Poolas ja 2025. aastal toimub see Nairobis Keenias.
Wikimedia Hackathon
[muuda | muuda l?hteteksti]Wikimedia Hackathon on iga-aastane üritus, mis toob kokku ülemaailmse Wikimedia tehnoloogiakogukonna esindajaid, et luua kontakte, pidada tehnilisi arutelusid, arendada olemasolevaid projekte ja algatada uusi ideid.[37] Esimene iseseisev h?katon toimus 2009. aastal Berliinis. 2024. aastal toimus Wikimedia Hackathon Tallinnas.[38][39][40]
Piirkondlikud ja valdkonnap?hised Vikipeedia konverentsid
[muuda | muuda l?hteteksti]WMF kaasrahastab mitmeid piirkondlikke vikikonverentse. Alates 2012. aastast toimub iga-aastane Wikimedia CEE (Central and Eastern Europe) v?rgustiku kohtumine. V?rgustiku liikmed on kohtunud Kesk- ja Ida-Euroopa eri riikides. 2015. aastal toimus konverents Eestis, Voorel.[41]
Wikimedia Summit (varem tuntud kui Wikimedia Conference) oli iga-aastane Wikimedia haruorganisatsioonide, Wikimedia Sihtasutuse ja teiste liikumisgruppide, nagu Affiliation Committee, esindajate kohtumine. Esimene kokkusaamine toimus 2008. aastal Nijmegenis Hollandis ning hiljem on seda peetud igal aastal Berliinis. Alates 2019. aastast kannab see nime Wikimedia Summit.[42]
EduWiki Conference toimub iga-aastaselt maailma eri riikides. Seda korraldab Wikipedia & Education User Group koos asukohamaa ja WMFiga. Konverentsil kohtuvad Wikimedia haridusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, t??tajad ja vabatahtlikud.[43]
GLAM Wiki konverents on rahvusvaheline konverents, mis toob kokku kultuurip?randi spetsialistid (GLAM – galeriid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid).
Suuremad kokkusaamised on veel n?iteks Wiki Indaba, mis toob kokku Aafrika vikipediste, WikiConference North America, mis toob kokku P?hja-Ameerika vikipediste ja ESEAP Conference, mis toob kokku Kagu-Aasia ja Okeaania vikipediste.
Tehniline infrastruktuur
[muuda | muuda l?hteteksti]Erinevate Wikimedia projektide haldamiseks kasutab WMF tehnilist infrastruktuuri. Serverid asuvad Ashburnis Virginias ja Carrolltonis[44] Texases. Ka Amsterdamis on servereid, mida haldab Kennisnet.[45]
2014. aasta juuli seisuga t??tas Wikimedia projektide heaks umbes 900 serverit.[46] 2008. aastal lülitati k?ik serverid üle versioonile Ubuntu 8.04 LTS Server Edition.[47]
Rahastus
[muuda | muuda l?hteteksti]
Roheline: tulud (v.a otseannetused sihtkapitalile)
Punane: kulud (sh WMFi maksed sihtkapitali)
Must: netovara (v.a sihtkapital) [48]
Wikimedia Foundation rahastab end peamiselt avalike annetuste kaudu, mida kogutakse l?bi e-posti kampaaniate ja iga-aastaste annetuskutsete, samuti toetuste kaudu, mida annavad erinevad tehnoloogiaettev?tted ja heategevusorganisatsioonid.[49][50] Wikimedia Sihtkapitali kampaaniates kutsutakse annetajaid üles j?tma Wikimedia liikumisele raha oma testamendi kaudu.[51]
Heategevusorganisatsioonina on WMF vabastatud USA f?deraalsest ja osariigi tulumaksust. WMF ei ole erafond ja sellesse tehtud sissemaksed kvalifitseeruvad maksudest mahaarvatavateks heategevuslikeks annetusteks.[50]
Sihtasutus suurendab oma tulusid f?deraalsete toetuste, sponsorluse, teenuste ja kaubam?rgi turustamise kaudu. Wikimedia OAI-PMH (Open Archives Initiative) on v?rskendusvoo teenus, mis oli suunatud peamiselt otsingumootoritele ja andmete hulgianalüüsile, oli mitu aastat sihtasutuse tuluallikas.[52] DBpediale (s?nast Data Base) anti juurdep??s sellele kanalile tasuta.[53] 2021. aastal k?ivitati WMFi tütarettev?ttena andmevoogude ja sisuteenuste laiendatud versioon Wikimedia Enterprise.[54]
Juulis 2014 teatas WMF, et v?tab annetusi vastu vastu ka Bitcoinides.[55] 2021. aastal moodustasid krüptovaluutad vaid 0,08% k?igist annetustest[56][57] ja 1. mail 2022 l?petas sihtasutus p?rast Wikimedia kogukonna h??letust krüptorahas annetuste vastuv?tmise.[57][58]
WMFi netovara oli esimese eelarveaasta l?pus 2004. aasta 30. juunil 57 000 dollarit.[59] 2014. aasta keskpaigaks oli see kasvanud 53,5 miljonile dollarile[60] ja 2021. aasta juuni l?puks juba 231 miljonile dollarile. Samal aastal teatas sihtasutus plaanidest k?ivitada Wikimedia Enterprise, et v?imaldada suurtel organisatsioonidel maksta suuremahulise juurdep??su eest muidu piiratud kiirusega rakendusliidestele.[61]
Sihtasutus annetas 2020. aastal huvikaitse fondile Tides Advocacy 4,5 miljonit dollarit, et luua "Knowledge Equity Fund". Selle eesm?rk on toetada organisatsioone, mida Wikimedia tavap?rased stipendiumid ei h?lma, kuid mis tegelevad rassilise ebav?rdsuse v?hendamisega toetades vabadele teadmusressurssidele juurdep??sul ja nendesse panustamist.[62]
Eelarveaastal 2023–2024 koguti annetusi 170,5 miljonit dollarit. Kontinentide l?ikes korjati 62% annetustest P?hja-Ameerikast (106,5 miljonit dollarit) ja 29% Euroopast (49,4 miljonit dollarit). M?nes Euroopa riigis korjavad Wikimedia Foundationi asemel annetusi selle kohalikud haruorganisatsioonid, kes kasutavad seda kohaliku tegevuse edendamiseks ning suunavad osa rahast edasi WMFile.[63]
Wikimedia Sihtkapital
[muuda | muuda l?hteteksti]2016. aasta jaanuaris teatas WMF sihtkapitali loomisest.[64] Wikimedia Endowment (Sihtkapital) asutati Tides Foundationi annetajate n?ustatava fondina eesm?rgiga koguda j?rgmise 10 aasta jooksul 100 miljonit dollarit.[65] Craig Newmark oli üks esimestest annetajatest, andes sihtkapitalile 1 miljon dollarit.[66] Peter Baldwin ja Lisbet Rausing Arcadia Fundist annetasid 2017. aastal 5 miljonit dollarit.[67]
2018. aastal laekus sihtkapitalile suuremaid annetusi Amazonilt ja Facebookilt (m?lemad 1 miljon dollarit) ning George Soroselt (2 miljonit dollarit).[68][69][70] 2019. aastal annetati 2 miljonit dollarit Google'ilt,[71] 3,5 miljonit dollarit taas Baldwinilt ja Rausingilt,[67] Craig Newmarkilt veel 2,5 miljonit dollarit,[72] ja veel 1 miljon dollarit Amazonilt 2019. aasta oktoobris ja uuesti 2020. aasta septembris.[73] [74]
2021. aasta septembris teatas WMF, et juunis j?udis Wikimedia sihtkapital 100 miljoni dollarini ning seda viis aastat enne plaanitud t?htaega. 2024. aasta jaanuaris teatati, et sihtkapitali v??rtus oli 140 miljonit dollarit.
Wikimedia Foundation tagab oma s?ltumatuse, küsides rahalisi toetusi paljudelt annetajatelt peamiselt P?hja-Ameerikas ja Euroopas ning j?tab endale ?iguse keelduda teatud annetustest, et j??da vabaks igasugusest m?just. Suurimad annetajad[75] on olnud n?iteks Amazon, Google, Arcadia Fund, George Soros, Facebook jt.
Juhtimine
[muuda | muuda l?hteteksti]Tegevjuhid
[muuda | muuda l?hteteksti]Alates juunist 2006 on tegevjuhiks olnud viis inimest:[76]
- Brad Patrick (2006–2007)
- Sue Gardner (2007–2014)
- Lila Tretikov (2014–2016)
- Katherine Maher (2016–2021)
- Maryana Iskander (2022 ...)
N?ukogu
[muuda | muuda l?hteteksti]J?relevalvet sihtasutuse tegevuse üle teostab n?ukogu. Asutamisn?ukogu oli kolmeliikmeline, millele lisandus kaks kogukonna valitud liiget. Alates 2008. aastast koosnes see kümnest liikmest:
- kolm liiget valis v?lja kogukond, mis h?lmab k?iki erinevaid Wikimedia projekte;
- kaks liiget valisid Wikimedia haruorganisatsioonid;
- neli juhatuse m??ratud liiget;
- üks asutajakoht, mis on reserveeritud Jimmy Walesile. [77][78]
2016. aasta 15. jaanuaril kuulusid n?ukokku Patricio Lorente, Alice Wiegand, Kelly Battles, Frieda Brioschi, Arnnon Geshuri, Dariusz Jemielniak, Guy Kawasaki, Denny Vrande?i? ja Jimmy Wales.[79]
Aja jooksul on n?ukogu suurus ja valikuprotsesside üksikasjad muutunud. 2020. aasta seisuga v?ib n?ukogus olla kuni 16 liiget: [80]
- kaheksa kohta, mis p?rinevad laiemast Wikimedia kogukonnast (haruorganisatsioonid ja vabatahtlike kogukond);
- seitse juhatuse m??ratud liiget;
- üks asutajakoht on reserveeritud Jimmy Walesile.
2024. aasta jaanuari seisuga kuulus n?ukogusse kuus kogukonna ja haruorganisatsioonide valitud liiget (Shani Evenstein Sigalov, Dariusz Jemielniak, Rosie Stephenson-Goodknight, Victoria Doronina, Mike Peel ja Lorenzo Losa); viis n?ukogu m??ratud liiget (McKinsey & Company direktor Raju Narisetti, Bahreini inim?iguste aktivist ja blogija Esra'a Al Shafei, tehnoloogiaametnik Luis Bitencourt-Emilio, Nataliia Tymkiv ja finantsekspert Kathy Collins); ja Jimmy Wales. N?ukogu juhib Nataliia Tymkiv, aseesimeesteks Al Shafei ja Sigalov.[6][7]
T??tajaskond
[muuda | muuda l?hteteksti].jpg)
Seisuga 23. oktoober 2023 t??tas WMFis üle 700 inimese.[5]
2021. aasta septembris nimetati tegevjuhiks Maryana Iskander, kes asus ametisse 2022. aasta jaanuaris.[81]
Organisatsiooni peakorter asub San Fransiscos One Montgomery Toweris. Enne seda asuti aadressil 149 New Montgomery.[8] Samas t??tab peakorteris ainult v?ike osa t??tajaskonnast ning umbes pooled t??tajatest elavad v?ljaspool Ameerika ühendriike.[82]
Organisatsiooni struktuur
[muuda | muuda l?hteteksti]2024. aasta augusti seisuga on organisatsioonis j?rgmised osakonnad:
- Tegevjuhi büroo: toetab tegevjuhi t??d.
- Arendusosakond: vastutab raha kogumise, strateegiliste partnersuhete arendamise ja toetuste andmise programmide eest.
- Kommunikatsiooniosakond: vastutab Wikimedia kaubam?rgi arendamise, turunduse, sotsiaalmeedia, avalike suhete ja ülemaailmse teadlikkuse t?stmise eest.
- Rahanduse ja halduse osakond: tegeleb rahaliste vahendite ja ressursside vastutustundliku haldamisega.
- Juriidiline osakond: osutab vastupanu valitsuse j?relevalvele ja tsensuurile, kaitseb vabatahtlike kogukondi, tegeleb huvikaitsega ja soodustab poliitilist arutelu.
- Toote ja tehnoloogia osakond: loob, t?iustab ja hooldab Wikimedia veebilehtede infrastruktuuri.
- Talendi ja kultuuri osakond: viib l?bi v?rbamist ja koolitusi.
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ "Top 500". Alexa. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2008. Vaadatud 4.12.2007.
- ↑ 2,0 2,1 Rupert Neate "Wikipedia founder Jimmy Wales goes bananas" The Daily Telegraph, 07.10.2008 (vaadatud 25.10.2009) "Entsüklopeedia tohutu f?nkond hakkas Bomist sedav?rd kurnama, et hr Wales ja kaasasutaja Larry Sanger leiutasid uue radikaalse rahastusmudeli: heategevuse kaudu."
- ↑ Jimmy Wales "Wikipedia English mailing list message" 20.06.2003
- ↑ Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
- ↑ 5,0 5,1 Seitz-Gruwell, Lisa (23. oktoober 2023). "7 reasons you should donate to Wikipedia" (Ameerika inglise). Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2023. Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ 6,0 6,1 "Wikimedia Foundation Board of Trustees – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ 7,0 7,1 "Resolution:Board Officers and Committee Membership, 2021 – Wikimedia Foundation Governance Wiki". foundation.wikimedia.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2021. Vaadatud 18. oktoobril 2021.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Villagomez, Jaime (21. september 2017). "Wikimedia Foundation Office Move". lists.wikimedia.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2019. Vaadatud 15. m?rtsil 2018.
- ↑ Tkacz, Nathaniel (20. jaanuar 2011). "The Spanish Fork: Wikipedia's ad-fuelled mutiny". Wired UK. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2024.
- ↑ "Wikimedia Foundation – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). 17. m?rts 2003. Vaadatud 3. detsembril 2022.
- ↑ Wales, Jimmy (20. juuni 2003). "Announcing Wikimedia Foundation". mail:wikipedia-l. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. m?rts 2013. Vaadatud 26. novembril 2012.
- ↑ "If you enjoy Wikipedia, please consider making a donation to keep the servers running. Thank you!", Wikipedia Village Pump (inglise), kd M, 6. oktoober 2003, vaadatud 3. detsembril 2022
- ↑ Charity Navigator Charity Navigator IRS (Forms 990) Tab (veebiarhiivis) (viimati vaadatud 31. jaanuaril 2016)
- ↑ Nair, Vipin (5. detsember 2005). "Growing on volunteer power". Business Line. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2007. Vaadatud 26. detsembril 2008.
- ↑ Moncada, Carlos (25. september 2007). "Wikimedia Foundation Moving To Another Bay Area". The Tampa Tribune. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2007.
- ↑ Mullins, Richard (26. september 2007). "Online Encyclopedia To Leave St. Petersburg For San Francisco". The Tampa Tribune. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2007.
- ↑ Kim, Ryan (10. oktoober 2007). "Wikimedia abandons Florida for San Francisco". San Francisco Chronicle. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2007. Vaadatud 7. augustil 2019.
- ↑ "Press releases/Relocation". Wikimedia Foundation (inglise). 9. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. m?rts 2018. Vaadatud 16. m?rtsil 2018.
- ↑ "Wikimedia Foundation launches Wikimedia Enterprise: the new, opt-in product for companies and organizations to easily reuse content from Wikipedia and Wikimedia projects". Wikimedia Foundation. 25. oktoober 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2021. Vaadatud 25. oktoobril 2021.
- ↑ Roth, Emma (22. juuni 2022). "Google is paying the Wikimedia Foundation for better access to information". The Verge. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2022. Vaadatud 23. juunil 2022.
- ↑ "Bylaws". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2017. Vaadatud 24. septembril 2016.
- ↑ Rampton, Sheldon (16. m?rts 2003). "Wikipedia English mailing list message". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2005. Vaadatud 11. juulil 2005.
- ↑ Devouard, Florence. "Mission statement". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2008. Vaadatud 28. jaanuaril 2008.
- ↑ Neate, Rupert (7. november 2008). "Wikipedia founder Jimmy Wales goes bananas". The Daily Telegraph. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2022. Vaadatud 26. detsembril 2017.
- ↑ "GuideStar – WIKIMEDIA FOUNDATION, INC". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2021. Vaadatud 11. veebruaril 2020.
- ↑ Jackson, Jasper (12. veebruar 2017). "'We always look for reliability': why Wikipedia's editors cut out the Daily Mail". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017. Vaadatud 13. veebruaril 2017.
Another core job for the foundation – and Maher – is political advocacy. While copyright and press freedom are important issues for Wikipedia, there is one area even more fundamental to its operation – the rules that protect web firms from full liability for what their users post.
- ↑ List_of_Wikipedias Meta-Wiki (vaadatud 13. detsembril 2024)
- ↑ incubator.wikimedia.org
- ↑ Liivikeelne Vikipeedia Wikimedia Incubator
- ↑ usability.wikimedia.org
- ↑ strategy.wikimedia.org
- ↑ 32,0 32,1 Various. "Wikimedia movement affiliates/Frequently asked questions". meta.wikimedia.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
- ↑ Various. "Affiliations Committee". meta.wikimedia.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
- ↑ Various. "Wikimedia chapters". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
- ↑ Various (31. m?rts 2012). "Resolution:Recognizing Models of Affiliations – Wikimedia Foundation". wikimediafoundation.org. Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 27. oktoobril 2015.
- ↑ "UNESCO joins the 2023 Wikimedia Movement in Singapore". UNESCO. 25. august 2023.
- ↑ "Hackathons". MediaWiki (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Hackathons/Previous hackathons". MediaWiki (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ Priks, Pille (14. detsember 2023). "Rahvusvaheline Wikimedia h?katon toimub Tallinnas". Wikimedia Eesti. Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Wikimedia Hackathon 2024". MediaWiki (inglise). 22. november 2023. Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ "Wikimedia CEE Meeting – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ "Wikimedia Summit – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ "EduWiki Conference 2025 – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ Bergsma, Mark (5. mai 2014). "Wikimedia Foundation selects CyrusOne in Dallas as new data center". Diff (Ameerika inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Archive:Press releases/Kennisnet supports Wikimedia Projects – Wikimedia Foundation Governance Wiki". foundation.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ Wikimedia Foundation 2014–15 Annual Plan, Seite 12.
- ↑ "Die Strategie Ubuntu und Wikipedia ? Ikhaya ? ubuntuusers.de". ikhaya.ubuntuusers.de. Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Wikimedia Foundation, Inc, Financial Statements, June 30, 2018 and 2019" (PDF). 27. september 2019. Lk 4, 14. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 26. jaanuaril 2020.
- ↑ "Fundraising report 2020–2021". Wikimedia Foundation.
- ↑ 50,0 50,1 "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2021 and 2020" (PDF). Wikimedia Foundation. Vaadatud 19. mail 2022.
- ↑ James Lileks (2. mai 2021). "Lileks: Wikipedia wants me to do what?". Star Tribune.
- ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2011 and 2010" (PDF). Wikimedia Foundation. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2012. Vaadatud 25. oktoobril 2015.
- ↑ Bizer, C (September 2009), Web Semantics: Science, Services and Agents on the World Wide Web, vol. 7, lk 154–165
- ↑ "Learn more about Wikimedia Enterprise". Wikimedia Enterprise (Ameerika inglise). Vaadatud 3. detsembril 2022.
- ↑ Ember, Sydney (31. juuli 2014). "Wikipedia Begins Taking Donations in Bitcoin". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2020.
- ↑ Quiles, Emily (7. veebruar 2022). "There's a growing chorus of tech people who dislike crypto. A Wikipedia editor has spelled out the case against it". Business Insider (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2022. Vaadatud 13. veebruaril 2022.
- ↑ 57,0 57,1 Roth, Emma (1. mai 2022). "The Wikimedia Foundation has stopped accepting cryptocurrency donations". The Verge (inglise). Vaadatud 3. mail 2022.
- ↑ Mlot, Stephanie (2. mai 2022). "Wikimedia Foundation Agrees to End Cryptocurrency Donations". PC Magazine (inglise). Vaadatud 3. mail 2022.
- ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. – Financial Statements – June 30, 2006–2004" (PDF). Wikimedia Foundation. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2012. Vaadatud 7. augustil 2019.
- ↑ "Wikimedia Foundation, Inc. Financial Statements June, 2014 and 2013" (PDF). Upload.wikimedia.org. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2015. Vaadatud 11. detsembril 2014.
- ↑ Akhtar, Allana. "Apple, Amazon, and Google don't pay to integrate Wikipedia articles into their search products. The non-profit now hopes to use contracts with Big Tech to help fund 'knowledge equity' around the world". Business Insider. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2021. Vaadatud 16. aprillil 2021.
- ↑ Longley, Liz (16. september 2021). "5 Things To Know About the Wikimedia Foundation's First Round of Racial Equity Grants". Inside Philanthropy (Ameerika inglise). Vaadatud 4. detsembril 2022.
- ↑ "Fundraising/2023-24 Report – Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Wikipedia launching $100m fund to secure long-term future as site turns 15". the Guardian (inglise). 15. jaanuar 2016. Vaadatud 4. detsembril 2022.
- ↑ "Wikipedia celebrates 15 years of free knowledge". Wikimedia Foundation. 14. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2018. Vaadatud 9. juulil 2018.
- ↑ "Craig Newmark, founder of Craigslist, gives to Wikipedia's future". Wikimedia Foundation blog. 8. juuni 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2018. Vaadatud 9. juulil 2018.
- ↑ 67,0 67,1 "Wikimedia Endowment – Meta". 22. november 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. november 2023. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Amazon donates $1M to Wikipedia's nonprofit parent organization". www.geekwire.com. 25. september 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2018. Vaadatud 27. oktoobril 2018.
- ↑ "Facebook makes $1 million gift to support the future of free knowledge". 20. detsember 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2019. Vaadatud 2. jaanuaril 2019.
- ↑ "George Soros, founder of Open Society Foundations, invests in the future of free and open knowledge". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 15. oktoober 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2018. Vaadatud 19. oktoobril 2018.
- ↑ "Expanding knowledge access with the Wikimedia Foundation". 22. jaanuar 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2019. Vaadatud 23. jaanuaril 2019.
- ↑ "Wikimedia Foundation announces $2.5 million in support from Craig Newmark Philanthropies for security of Wikipedia and organization's other free knowledge projects". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 10. september 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2019. Vaadatud 28. veebruaril 2020.
- ↑ "Amazon to help advance free knowledge for all with new $1 million gift to the Wikimedia Endowment". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 14. oktoober 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2019. Vaadatud 28. veebruaril 2020.
- ↑ "Amazon donates $1 million gift to the Wikimedia Endowment to sustain free knowledge". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). 25. september 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2020. Vaadatud 26. septembril 2020.
- ↑ "Benefactors". Wikimedia Foundation (Ameerika inglise). Vaadatud 10. detsembril 2024.
- ↑ "Wikimedia Foundation/Chief Executive Officer/History - Meta". meta.wikimedia.org (inglise). Vaadatud 12. detsembril 2024.
- ↑ de Vreede, Jan-Bart (26. aprill 2008). "Board of Trustees Restructure Announcement". Wikimedia Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2008. Vaadatud 26. aprillil 2008.
- ↑ "Bylaws – Wikimedia Foundation" (inglise). Wikimedia Foundation. 10. juuli 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2020. Vaadatud 5. detsembril 2020.
(F) Community Founder Trustee Position. The Board may appoint Jimmy Wales as Community Founder Trustee for a three-year term. The Board may reappoint Wales as Community Founder Trustee for successive three-year terms (without a term limit). In the event that Wales is not appointed as Community Founder Trustee, the position will remain vacant, and the Board shall not fill the vacancy.
- ↑ Board of Trustees, Wikimedia Foundation, vaadatud 15. jaanuaril 2016
- ↑ "Wikimedia Foundation Board of Trustees – Meta". Meta.wikimedia.org. Vaadatud 18. mail 2022.
- ↑ Lima, Cristiano (14. september 2021). "Wikimedia taps leader of South African nonprofit as its next CEO". The Washington Post (Ameerika inglise). ISSN 0190-8286. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. september 2021. Vaadatud 14. septembril 2021.
- ↑ "Wikimedia Foundation: remote-first and global community of staff" Wikimedia Diff, 17. veebruar 2023